Eelmisel reedel oli meil viimane
tööpäev Graincorpis. Ülemus kiitis meid ette ja taha, ütles, et me oleme
parimad seljakotirändurid, kes temaga kunagi töötanud. Järgmisel hooajal käskis
meil soovitada eestlastele kandideerida Merriwaggasse, töökoht pidavat olema
tagatud. Tema oleks meid kauemaks tööle jätnud, aga sellise suure firma puhul
nagu Graincorp tulevad käsklused inimesi ära saata kuskilt suurlinnast kontorilaua tagant. Nemad seal aga ei tea, kui palju on reaalselt tööd teha.
Mis seal ikka, oli küll kahju lahkuda, aga olime samas tüdinud elust
tsivilisatsioonist kaugel, isegi telefonilevi meil seal korralikult polnud. Üks
suur reisimise miinus on, et kohtud toredate inimestega, kes saavad sinu
sõpradeks ja mingi hetk pead sa nendega igaveseks hüvasti jätma. Võid küll
võtta telefoni nr või facebooki aadressi, aga see ei ole see. Mingiks hetkeks
on saanud inimesest sinu sõbralistis hall mälestus, lihtsalt nimi, mis kükitab
seal.
Juba
viimasel töönädalal tegelesime uue töökoha otsimisega ja sellega näkkas meil
päris ruttu. Reedel oli viimane päev Graincorpis, laupäev puhkasime ja juba
pühapäeva töötasime(loe jalutasime) puuvillapõllul. Tööd on Austraalia metsikult, muidugi
neile, kes vähegi viitsivad otsida ja töötada. Nimelt helistasime Lesile,
mehele, kelle all töötasime oktoobris rapsis rapsides. See sama Les, kelle
kontor asub pubis ja kes „drinks like a fish“(joob nagu kala) nagu kohalikud
ütlevad. Sellel nädalal nn kontorist tulles jäi ta vahele politseile ja peab
maksma kopsaka trahvi. Muidu on aga tegemist väga toreda vanamehega, kes maksab
ausalt ja õigeaegselt. Alguses ütles, meile Les, et hetkel väga tööd pole. Aga...Juhuse
tahtel, kohe peale meie kõnet talle, helistas
Warwick, sama mees, kellega tegime rapsitööd, ja ütles, et tal on vaja
töölisi sorgumi põllule. Seda olemegi teinud esmaspäevast tänaseni(reedeni) vanas heas Jerildries. Pühapäeval noppisime rapsi puuvilla seest välja. Sorgum, millest me varem
midagi kuulnud pole, on teravili, mida kasvatatakse siin põhiliselt
loomasöödaks. Meie ülesanne on kõblaga võtta välja teistest pikemad taimed.
Palju neid ei ole ja seega on töö päris lihtne ainult palavaga põllul on raske.
Kuuma tõttu alustamegi oma päevaga juba 5:30 hommikul ja lõpetame kuskil 2
ajal. Alustaks isegi veel varem, aga valgeks läheb alles kell 6. Warwick on
muidu täitsa okei ülemus, vahel paneb paar tundi tööpäevale otsa ja lõpuaja
ümardab ta alati meie kasuks. Ainuke miinus on, et tema naljad ei ole kõige
paremad. Toon siinkohal näite: meiega töötasid koos 2 poissi Belgiast, kes ei
oska eriti inglise keelt. Warwicki ajas mingi hetk närvi, et nad ei saanud
mingist töökäsklusest aru ja ta ta ütles:“Do you underastand if I say that you
are a dick?“(Kas sa saad aru, kui ma ütlen, et sa oled m**n)? Selline mees
siis. Igatahes pikka pidu meil selle tööga pole. Les lubas meile ka kanala
tööd, aga sellest ma kohe üldse vaimustuses pole. Homme, laupäeval saabub meile
40 kraadine palavus, aga õnneks peaks meil olema vaba päev. Siis teeme paar
päeva puuvilla, 1 päev sorgumit ja siis ongi jõulud, milleks meil kindlaid plaane
veel pole. Ilmselt reisime kuskil ringi ja jahutame ennast ookeani ääres. Saime
ka töö pähklifarmi, mis hakkab 28. detsembril, aga see on nii kauge tulevik, et
hetkel ei oska öelda, kas ka sinna jõuame. Meie õnneks tuli meile paar päeva
tagasi meil teatega, et Casella
veinitehases hakkab hooaeg nädal aega varem ehk siis juba 12.jaanuaril.
Muidugi eelneb esimese tööpäeva algusele koolitus ja Kert peab tegema loa, et
saaks töötada piiratud ruumis/mahutis, raske leida eesti keelset vastet
sellele. Igatahes ootame juba seda tööd, sest väljas on liiga palav
töötamiseks.
Jõulutunnet
meil ei ole kahel põhjusel: väljas on iga päev üle 30 kraadi ja pere/sõbrad on
teisel mandril. Siin tähendavad jõulud suurt tarbimist nagu ka mujal maailmas.
Lastele ostetakse kuhjades mänguasju, mis vähendavad nende fantaseerimisvõimet
ja muudavad neid antisotsiaalseteks(arvutid,telefonid). Süüakse kilode viisi
suhkrut ja muud ebatervislikku tänu millele on inimestel peale jõule stress
juurde võetud kilode ja alla võtnud rahakoti pärast. Seega üleskutse jõuludeks:
tarbige vähem/läbimõeldult ja leidke võimalus veeta rohkem kvaliteetaega koos lähedaste
inimestega.