Seiklus pea alaspidi: Me ei tea! Kes teab?

Meil siin sajab täna vihma..juba mitmendat päeva. Ootame kõnet, et veel eelviimast päeva istutama minna. Vihmaga ei ole seda hea teha, sest traktori rataste alt lendab mulda otse meie suunas.Kui vihm jääb järele, saame minna. Eile kuulsime ka töökaaslaselt ,et selles farmis pidi vihmaga väga pehme igal pool olema ja paar kuud tagasi kandus töölt koju minev hindu oma autoga kraavi(kruusatee). Auto täitus veega, aga järjekindel mees ei lahkunud oma autost kuni viimase hetkeni. Loodame, et meie auto kuskile kinni ei jää ega teelt kõrvale ei kaldu. Tundub, et siin New South Wales on see tavaline, läänes ja Queenslandis sadas suveperioodil ainult korra kuus äikesega. See kõik tähendab seda, et meie kaua oodatud viljatöö(miks me mida ootame??) lükkub edasi. Helistasime eelmisel teisipäeval enda nn bossile ja uurisime, millal hakkab hooaeg. Vastuseks saime, et pooleteist nädala pärast, AGA lubas vihma seega ei tea. Ja kui tema ei tea siis ei tea keegi. Igatahes ütlesime arbuusifarmis oma töökoha juba ära lubades jääda veel üheks nädalaks.Nad ei tahtnud meid üldse lasta ja kutsusid läbirääkimisi pidama, aga meie olime kindlad oma otsuses. Viljatöö pärast me siia Griffithisse tulime ja oleme talunud kodutuna elamist juba üle kuu. Lahkumise tegi ka kergeks asjaolu, et meid pandi eelmisel nädalal rohima. Päris nüri töö oli, saime järgmine päev vaevu käia. Melonid on istutatud eriti tihedalt ja me pidime puhtaks tegema iga taime aluse. Read muidugi on rohkem kui poole km pikkused. Õnneks polnud ilmad siis nii palavad, aga rohimist me oma teisel(ja viimasel) aastal küll teha ei kavatse. Ja üldse on meil kõrini lõuna ajal purgiubade söömisest. Kööginurka selles farmis pole, mis on minu jaoks väga häiriv. Pole raske eraldada oma hiiglaslikust shedist väike osa töötajate kööginurga jaoks. Piisaks kasvõi lauast, toolidest ja mikrolaineahjust. Veekeetja võiks ka tegelikult olla. Aga seal ei ole midagi! Ainult 2 katkist plastikust tooli, aga töötajaid on korraga ühel päeval tööl 7-8. Raha muret selles farmis küll ei ole, sest uusi traktoreid on neil u 20 ja sellel lisanduvad 2 rekkat, 10 tööautot, ATV-d jne. Perenaine ütles meile, et ta ei taha meid ära lasta, kuna oleme head istutajad ja neid pidavat väga raske leida olema. Paljud ei saagi asjale pihta. Ei tea kas nutta või naerda.. CV-s tuleks kogemuste alla lisada „professionaalsed istutajad“.

Vahepeal käisime avastamas Austraalia pealinna Canberrat, mis asub Sydney ja Melbourne vahel. Kaks suurlinna ei suutnud omavahel otsustada, kumb vääriks pealinna tiitlit ja seega tuli leida lahendus- nii kerkiski modernne Canberra, mis asub Griffithist 350km kaugusel. Külastasime parlamendi hoonet ja avastasime Namadgi rahvusparki, kus talveperioodil sajab lund. Meil siin hetkel aga hiliskevad ja lund me ei näinud. Tegu on ka Austraalia alpide piirkonnaga ja rohetavate hiigelmägede vahel autoga ringi sõita oli meeldejääv! Võtsime ette ka paar jalutuskäiku ja ronisime ühe mäe tippu. Imeline on see Austraalia tõesti oma mitmekülgse loodusega. Canberra ise aga polnud midagi erilist. Edasi ootame kõnet viljahoidlast, et see lõpuks kaelast ära saada ja edasi liikuda. Veel ei tea kuhu. Samuti ei tea me, kaua seal sellel aastal hooaeg kestab. Käisime ka Austraalia ühe suurima veinitehase Casella intervjuul, aga hooaeg hakkab alles jaanuaris. Lähme sinna ainult siis kui saame öö vahetusse, sest muidu ei tule palk eriti hea kuna seal on ainult 8h vahetused(miinus lõuna pool h ja seega päevas ainult 7,5h) ja nädalavahetused on vabad. Samuti on Griffith ennast meie jaoks ammendanud ja pigem alustaks uut seiklust kuskil mujal linnas. Ega polegi seekord palju millestki kirjutada.

Peale Canberra külastamise on elu olnud siin päris üksluine. Eelpool unustasin veel mainida, et käisime eelmisel nädala esmaspäeval viinamarja puid alt puhastamas. Tegemist oli nn sularaha tööga ja tahtsime proovida, et äkki on tulus ots, aga kus sa sellega. Tööde juhatajaks oli rätikupeast hindu, kes andis meile okstest pungil viinamarjapuud ja kõige pikemad read. Tasuks oli meil 16$ rea pealt. Kokku teenisime 12$ tunnis(tegime rida u 1,5h), mis on siin Austraalias alla igasuguse miinimumi. Tagasi me enam ei läinud. Olen ka varem kuulnud, et rätikupeadest ülemusi ei tasu usaldad. Pms kasutas ta meid ära, sest teised töölised(hindud) tegid palju lühemaid ja puhtamaid ridu. Kogemus igatahes.