Seda tunnet, mis valdas mind lennukist Eestimaad nähes, teavad ainult need, kes on pikemalt kodust kaugel eemal olnud. Arvan, et olin viimati nii õnnelik lapsena jõuluvanalt paki oodates. Tallinna lennujaama töötaja öeldud „Tere“ tegi kohe südame soojaks ja oleks tahtnud teda kallistada ja öelda:“Tere sulle ka“. Aga ei hakanud teda ära ehmatama, oleme me eestlased ju ikkagi pigem tagasihoidlik rahvus. Naeratus kõrvuni, kulgesin äratundmisrõõmuga läbi mitme nädala. Kõik tundus nii armas ja hea. Paljud, kes kaua kodus eemal olnud, ütlevad, et vahepeal ei ole midagi muutunud. Mina nii väita ei saa. Pisikesed põnnid olid kasvanud suuremaks ja rääkisid mulle maad ja ilmad kokku. Kes oli ostnud uue auto, korteri, kes leidnud uue kaaslase. Aasta ajaga muutuvad ka inimesed, igapäevaelus juhtunud sündmused muudavad meid, keda rohkem, keda vähem.
Inimesed tänavatel käisid nii uhkelt riides, austraallastel on suhteliselt suva, mis neil seljas on. Tööriietes inimesi, näeb nii ostukeskustes kui kohvikutes. Kaubanduskeskuse ees torkas silma kerjus. Sellist vaatepilti ma siin ei näinud. Oli küll tänavamuusikuid, kel kaabu jalge ees müntide jaoks, aga nende puhul oli tegemist pigem noorte inimestega, kes tahavad taskuraha teenida.
Esimese asjana pidin minema panka, sest ilma rahata ei saa tänapäeval päevagi elatud. Tuli välja, et mu eesti panga kaart on aegunud ja pidin tegema uue. Pangakontori tädi teatas, et nemad uut kaarti ei telli, tuleb seda teha e-pangas arvuti kaudu. Okei, seega on mul vaja sularaha. Uurisin, kas saan natuke välja võtta kuniks pangakaart saabub. „Ei saa, meil on siin sularahavaba kontor.“ Okei, aga äkki saan siis kanda raha Kerdi kontole. „Seda teil ei ole kasulik siin teha, sest selle pealt tuleb maksta teenustasu, kasutage e-panka.“ Nii ma ilma rahata pangast välja tulingi. Elagu e-riik!!! Pangas olles nägin pealt ka vana head situatsiooni – pangatöötaja:“ Tere, kuidas saan teid aidata?“ Vanem naisterahvas: „Strastvite, blablabla.“ See ei ole küll muutunud - venelaste kinnisidee jumala eest mitte kusagil rääkida eesti keeles. Aga mina olin nii õnnelik, et see ei häirinud mind karvavõrdki.