2000 lehma,400 vasikat ja 4 eestlast

Muutused läänerindel: Pole ammu kirjutanud ja vahepeal on toimunud palju. Nüüdseks oleme omadega farmielu proovimas. Kust tuli mõte lahkuda linnast?  Ajendiks oli seiklusjanu , tahame näha uusi kohti ja teha midagi, mida Eestis ilmselt kunagi ei teeks. Lehmafarmi(Dairy) me ilmselt kunagi Eestis ei satuks, aga just siin me Austraalias pesitseme. Elame konteinerelamus koos kahe teise eestlase-Kaisa ja Villu- ja 2 usbekiga. Oleme kahekesi ühes toas, pesemisvõimalus ja muu eluks vajalik on olemas aga... konteiner on konteiner. Farmi omanikud on Karen ja Ross, kellel on siinkandis 3 farmi(mujal veel 2). Hetkel on poegimishooaeg ja seega vasikatega tööd palju. Töö on päris raske- tööpäev algab kell 5/6 ja lõppeb 6-8 ajal.  Poistel on kestnud paar tööpäeva isegi kella 9ni õhtul mis, päris normaalne ei ole, sest hommikul peab jälle varakult tööle minema. 16h järjest füüsilist tööd teha kurnab organismi päris kõvasti. Jama ongi selles, et saame kindla summa päevas(200$), pigem eelistaksime tunnipalka, aga seda meile ei anta. Siia tulles ei teadnud  me, et alla 12h tööpäevi siin pole nähtud. Probleem on selles, et neil on ainult 1 vahetus, kes teeb nii hommikuse kui ka õhtuse lüpsi. Mujal lehmafarmides on 2 vahetust. Enamasti lüpsavad poisid ja meie Kaisaga tegelema vasikatega, mis on füüsiliselt päris raske, sest pead piimaämbreid vasikaitele tassima ja neid sõpru on meil siin sadu. Ühel päeval sündis üle 30ne aga nüüd on õnneks rahulikumad päevad olnud. Siin saavad vasikad ainult ühe korra päevas süüa, mis minu arvaes päris normaalne ei ole, aga kuna on ainult üks vahetus siis ei jõua me 2x päevas neid sööta. Ei usu, et kaua siin oleme, sest kui tunnipalga arvestame päevas, siis tuleb see kõvasti alla miinimumi. Omanikud vist ei mõtle peaga, sest enamus pidi siin u 2 nädalat olema ja siis lahkuma, sest palk ei ole neid pikki tööpäevi väärt. Elame päev korraga ja ootame uusi tuuli. Vasikad on muidugi armsad ja loomadega töötamine meile meeldib, kohati lihtsam kui inimestega. Jääksime siia edasi kui töötunnid ja palk oleksid omavahel kooskõlas.

Igatseme kõiki lähedasi, aga aeg lendab raketikiirusel ja suveks oleme tagasi kodumaal,kui kõik häsi läheb. Oleme õnnelikud ja ootame uusi väljakutseid/seiklusi. Oleme ka uusi kohti avastanud ja käisime ka Perthi ööelu nautimas...siinkohal pildid ütlevad  rohkem kui 1000 sõna.

Saarlased ja 40ne nisamasin(shuttel)

Hamelin bay

Kert uute sõpradega jalutamas

Made in Estonia 

Tööpostil

Piknik

Vassu

Vist ikka ei mahu.. Ja ei mahtunudki

Alt läbi ja tuld

Leia pildilt delfiin

Premeerisin ennast mittemillegi eest

 aborigeen beautysleepy tegemas 

Perthi ööelu. Tiit, Kert ja Kerdi kursavend Janis

Kerdi väiksed varbad suures India ookeanis

Terassüdamega kängud

Käisin vanas kohtumajas ekskursioonil. Neeger lõikas endal näpu ära, et tööhüvitist saada. Ei läinud läbi.

Tulime farmist ära ja olime ühe öö bäkkerite hostelis, mis oli päris huvitav kogemus. Nii mõnegi hommikusöögiks oli väike kanepi joint. Hommikul tulime Kerdiga Perthi, Kaisa ja Villu läksid alla poole WA-sse. Teed läksid hetkel lahku, aga kunagi ei tea, mis elu toob. Täna 25.09 suundume juba uude farmi. Neli h sõitu ja uued seiklused alagavadki.