IElu on nüüd lillem kui enne, sest töö on leitud! Laupäevases ajalehes oli kuulutus, et otsitakse kuskile lattu pick packereid ja helistasin selle kuulutuse peale. Paluti saata CV ja kahe päeva pärast olin juba tööl. Ausaltöeldes on see suur kergendus, sest olen kuulnud, et mõni otsib Austraalias tööd mitu kuud. Mina leidsin vähem kui kahe nädalaga, Kert isegi vähem kui nädalaga. Tööl käies oskad vabu päevi rohkem hinnata ja raha on siin elus pea sama vajalik nagu hapnik. Natuke tööst: töötan ühe kaubandusketi (Target) laos, kus ma pakin erinevatele poodidele kaupa. Targeti poed müüvad põhiliselt riideid, mänguasju, kodukaupu jne. Pms pakin ma ühelt euroaluselt erineva suurusega kaste teisele euroalusele, pean vaatama seejuures numbreid(postiindekseid), et kaubad läheksid õigetesse poodidesse. Töö on lihtne, aga igav, meenutab natuke lapsepõlves legodega mängimist, sest kastid peavad olema korralikult laotud, et mahuks maksimum. Tööpäev algab kell 7 hommikul ja lõppeb kell 3 päeval. Pool tundi on lõuna ja 15 min hommikune teepaus. Esialgu on mul ainult neli päeva nädalas töö(30h nädalas), sest olen nn casul ehk prooviajaga. Aga oodan, et saan ikka edaspidi 5 tööpäeva nädalas. Nädalavahetused on vabad, mis on super, sest saame Kerdiga midagi põneva ette võtta. Ostsime endale jalgrattad ka ja saame nüüd ringi kimades kohti avastada. Tundsin siin jalgrattast suurt puudust. Muide Austraalias on kiiver kohustuslik, mis on muidugi vajalik, aga mul unub see pähe panna. Hommikuti viivad poisid mind tööle (nende tööpäev hakkab ka kell 7) ja hiljem kiman ma rattaga koju, sest töökoht pole kodus väga kaugel. Töökoht on mul väga multikultuurne- korealased, mustanahalised, hindud, jaapanlased ja eile tuli ka üks iirlane. Kusjuures pilusilmade aksendist ma üldse aru ei saa, seletavad seal pikad jutud maha, aga kõrvu jäävad kõlama vaid üksikud sõnad.
Minu kallil oli laupäeval sünnipäev. Viisin talle selle puhul hommikusöögi voodisse ja hiljem käisime mägedes piknikul ja Cavershami rahvuspargis. Kängurud hüppasid seal igal pool ringi ja kohtusime ka ühe ebameeldiva isikuga. Saage temaga pildi vahendusel tuttavaks:
Kert pidi talle peaaegu peale astuma. Tegu on siis bobtail nimelise sisalikuga, kes oli kedagi nahka pistnud või siis lihtsalt rongi rööbaste alla jäänud.
Traktorimuuseumis käisime ka:
Pühapäeva hommikul käisime kirbuturul. Sain mitu kotitäit asju ja tuju oli nii lihtsalt maksimumi lähedane. Siin müüvad inimesed suht odavalt enda asju. Eesti kirbuturgudel tahab mõni müüja oma mitu aastat kantud asjade eest ulmelist hinda, siin on 1-2$ tavahind. Mõned pildid sõjasaagist:
Turg toimus suures parklas alates kella 6st hommikul.
2$
2$(u 1,5eur)
Tiit sai 1$ eest automaki, Kert niisama kannab minu nänni :D
Automaki muide ostis ta enda uude autosse-kabriolett Saab aastast 1997. Tiit pidi selle eest välja käima ainult 550$ ehk 338eur. Vajab putitamist, aga pill on seda väärt, hiljem saab palju kallimalt edasi müüa.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar