Tänaseks päevaks oleme elanud siinses
külas pea terve kuu. Eile oli meil väike lahkumispidu ja täna seadsid enamus
töötajaid oma sammud uute/vanade tegemiste juurde. Mitte aga meie, sest kuna oleme ülemuse lemmikud ja meie viljapunker on väidetavalt ideaalne ja eeskuju
kõigile teistele töötajatele siis on meil tööd veel nädalaks. Rekkad enam vilja
sisse ei too ja seega peame tegema nipe-näpet hooajalõputöid Päris kurb on, et
kõik see on läbi. Töökaaslased olid kui teine pere ja olin harjunud, et igal
pool toimub midagi, rekkad voorivad, masinad uulgavad ja viljatolm täidab
ninasõõrmeid. Nüüd on aga halvav vaikus ja suurest siginast-saginast on järel punker ja kuurid täidetud pea 50 000 tonni viljaga. Ühelt poolt on masendav, aga samas on ka ärevus, sest peagi
ootab ees uus seiklus. Tahame leida enne jõule uue töö, sest jõulunädalast kuni
uue aastani justkui seiskub elu. Lastel on koolivaheaeg(suvevaheaeg) ja pered
veedavad koos toredat aega. Meil siin pole aga kedagi ja jõulud on päev nagu
iga teinegi. 19.jaanuar on meil koolitus Casella veinitehases, nimelt saime
sinna saabuvaks hooajaks töökoha. Sinna on aga pea kuu aega ja niikaua passida
me kindlasti ei kavatse.
Kas Graincorp oli väärt pea 2 kuulist
ootamist? Praeguse seisuga on vastus jah. Kogemus oli väga lahe. Töö oli
lihtne, palk hea, elamine tasuta ja austraallastest töökaaslased toredad.
Õppisime kõvasti kohalikku slängi ja teame, kuidas elataks Austraalia külas,
kus elanike ainult 20-30. Nimelt on kogu
küla keskuseks mitte kirik vaid pubi. See on neile püha ja ülemus lubas
terroristide rünnaku puhul endast kõik anda, et pubi terveks jääks. Pubisse
minnakse siin peale otse peale tööpäeva kasimata ja mustade riietega.
Tõenäoliselt on viisakate riietega külastajad pigem erakud. Juuakse põhiliselt
õlut ja austraallaste lemmikuks on 3,5% lurr, millest purju jäävad nad
kiiremini kui mõni mees poole liitrisest viinast. Eks on ka kangemaid, aga
üldiselt üle 4,5% on siin raske õlut leida. Proovisime nende pubikultuuri isegi
paaril korral ära ja pole vist päris minu teema. Ülemuse Robert kasutab õlut valuvaigistite asemel..ei teagi kumb see hullemini organismile mõjub.
Töötasime 13 päeva järjest ja tegime
10-13h päevas. Siis pidime võtma vaba päeva, sest sellest aastast on uus
seadus, et üle 14 päeva ei tohi töötada. Sellist kiiret aega, kus rekkaid oli
mitu tükki järjekorras, et vili maha laadida, oligi ainult 2 nädalat. Järsult
läks rahulikumaks , aga see ongi selle töö puhul normaalne. Meie ülemus Robert
on üks värvikas tegelene igatahes, aga mulle ta meeldib. Selline lihtne mees,
kuigi kipub kiirelt närvi minema. Pubis pihtis ta meile, et võtab rahustavaid
tablette vms ja eelmistel aastatel oli ta täielik närvipundar. Pole ka ime,
sest siin ülemusena on stressi päris palju ja vastutus väga suur. Meie aga
meeldisime talle ja eriti oli ta rahul meie tööga. Saime oma viljapunkri eest kiita nii kõige
suurematelt ülemustelt, rekkajuhtidelt kui ka farmeritelt. Tänu sellele saamegi
jääda nädal kauemaks kuigi saame teha ainult 8h päevi. Ületunde ei saa, aga
25,25$ tunnis on ka Austraalias siiski võrdlemisi hea palk. Näiteks melonifarmis saime 21,6
dollarit tunnis. Ja elamine on siin tasuta, mis on suur pluss.
Ega väga ei olegi millestki kirjutada,
sest terve see kuu on mõõdunud töötades. Nädalavahetus on meil vaba ja
järgmisel nädalal tööd kuni reedeni. Eks siis näis, hetkel pole mingit
ettekujutust kuhu ja mida-linna või maale. Lisan veel lõppu pildimaterjali meie tööst. Ja muide meil algas suvi 1.detsembril. Vihma ei tule kusagilt ja metsatulekahjud laastavad Austraaliat katastroofiliste tagajärgedega. Paar nädalat tagasi põlesid saksa seljakotirändurid autosse. Ei tasu praegusel hooajal igasse põõsasse ronida. Ilusat jõulukuu algust kõigile teile!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar