neljapäev, 17. detsember 2015

Uus töö ehk vanad tuuled Jerildries

Eelmisel reedel oli meil viimane tööpäev Graincorpis. Ülemus kiitis meid ette ja taha, ütles, et me oleme parimad seljakotirändurid, kes temaga kunagi töötanud. Järgmisel hooajal käskis meil soovitada eestlastele kandideerida Merriwaggasse, töökoht pidavat olema tagatud. Tema oleks meid kauemaks tööle jätnud, aga sellise suure firma puhul nagu Graincorp tulevad käsklused inimesi ära saata kuskilt suurlinnast kontorilaua tagant. Nemad seal aga ei tea, kui palju on reaalselt tööd teha. Mis seal ikka, oli küll kahju lahkuda, aga olime samas tüdinud elust tsivilisatsioonist kaugel, isegi telefonilevi meil seal korralikult polnud. Üks suur reisimise miinus on, et kohtud toredate inimestega, kes saavad sinu sõpradeks ja mingi hetk pead sa nendega igaveseks hüvasti jätma. Võid küll võtta telefoni nr või facebooki aadressi, aga see ei ole see. Mingiks hetkeks on saanud inimesest sinu sõbralistis hall mälestus, lihtsalt nimi, mis kükitab seal.
Juba viimasel töönädalal tegelesime uue töökoha otsimisega ja sellega näkkas meil päris ruttu. Reedel oli viimane päev Graincorpis, laupäev puhkasime ja juba pühapäeva töötasime(loe jalutasime) puuvillapõllul. Tööd on Austraalia metsikult, muidugi neile, kes vähegi viitsivad otsida ja töötada. Nimelt helistasime Lesile, mehele, kelle all töötasime oktoobris rapsis rapsides. See sama Les, kelle kontor asub pubis ja kes „drinks like a fish“(joob nagu kala) nagu kohalikud ütlevad. Sellel nädalal nn kontorist tulles jäi ta vahele politseile ja peab maksma kopsaka trahvi. Muidu on aga tegemist väga toreda vanamehega, kes maksab ausalt ja õigeaegselt. Alguses ütles, meile Les, et hetkel väga tööd pole. Aga...Juhuse tahtel, kohe peale meie kõnet talle, helistas  Warwick, sama mees, kellega tegime rapsitööd, ja ütles, et tal on vaja töölisi sorgumi põllule. Seda olemegi teinud esmaspäevast tänaseni(reedeni) vanas heas Jerildries. Pühapäeval noppisime rapsi puuvilla seest välja. Sorgum, millest me varem midagi kuulnud pole, on teravili, mida kasvatatakse siin põhiliselt loomasöödaks. Meie ülesanne on kõblaga võtta välja teistest pikemad taimed. Palju neid ei ole ja seega on töö päris lihtne ainult palavaga põllul on raske. Kuuma tõttu alustamegi oma päevaga juba 5:30 hommikul ja lõpetame kuskil 2 ajal. Alustaks isegi veel varem, aga valgeks läheb alles kell 6. Warwick on muidu täitsa okei ülemus, vahel paneb paar tundi tööpäevale otsa ja lõpuaja ümardab ta alati meie kasuks. Ainuke miinus on, et tema naljad ei ole kõige paremad. Toon siinkohal näite: meiega töötasid koos 2 poissi Belgiast, kes ei oska eriti inglise keelt. Warwicki ajas mingi hetk närvi, et nad ei saanud mingist töökäsklusest aru ja ta ta ütles:“Do you underastand if I say that you are a dick?“(Kas sa saad aru, kui ma ütlen, et sa oled m**n)? Selline mees siis. Igatahes pikka pidu meil selle tööga pole. Les lubas meile ka kanala tööd, aga sellest ma kohe üldse vaimustuses pole. Homme, laupäeval saabub meile 40 kraadine palavus, aga õnneks peaks meil olema vaba päev. Siis teeme paar päeva puuvilla, 1 päev sorgumit ja siis ongi jõulud, milleks meil kindlaid plaane veel pole. Ilmselt reisime kuskil ringi ja jahutame ennast ookeani ääres. Saime ka töö pähklifarmi, mis hakkab 28. detsembril, aga see on nii kauge tulevik, et hetkel ei oska öelda, kas ka sinna jõuame. Meie õnneks tuli meile paar päeva tagasi  meil teatega, et Casella veinitehases hakkab hooaeg nädal aega varem ehk siis juba 12.jaanuaril. Muidugi eelneb esimese tööpäeva algusele koolitus ja Kert peab tegema loa, et saaks töötada piiratud ruumis/mahutis, raske leida eesti keelset vastet sellele. Igatahes ootame juba seda tööd, sest väljas on liiga palav töötamiseks.
Jõulutunnet meil ei ole kahel põhjusel: väljas on iga päev üle 30 kraadi ja pere/sõbrad on teisel mandril. Siin tähendavad jõulud suurt tarbimist nagu ka mujal maailmas. Lastele ostetakse kuhjades mänguasju, mis vähendavad nende fantaseerimisvõimet ja muudavad neid antisotsiaalseteks(arvutid,telefonid). Süüakse kilode viisi suhkrut ja muud ebatervislikku tänu millele on inimestel peale jõule stress juurde võetud kilode ja alla võtnud rahakoti pärast. Seega üleskutse jõuludeks: tarbige vähem/läbimõeldult ja leidke võimalus veeta rohkem kvaliteetaega koos lähedaste inimestega.

Varahommik sorgumipõllal

Sorgum

Tsau Merriwagga!

Jõuluime aka Kert on avastanud endas kokaande. Vabatahtlikult teeb süüa 😧😧😧

Sõber koer 






Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar