Miinused
Jalakäijana kui kaskadöör- Mulle hullult meeldib jalutada, see on minu aeg
ja olen siis 100% iseendaga. Enamuse ajast on mul klapid kõrvades kuulates
podcasti, muusikat või audioraamatut. Eestis on see tegevus väga ohutu,
linnapildis virvendavad jalakäijate foorid ja iga nurga peal on žebra. Saan
jalutada omas mullis teises dimensioonis. Siin maal aga oo ei... Blenheimis
elab 31 600 inimest ja minu silm ei ole veel näinud jalakäijate foori. On vaid
üksikud žebrad X kohtades. Eriti keeruline on ületada mõnd suuremat autoteed, lihtsalt
seisad seal tee ääres nagu Poolas neiud ja ootad inimeste halastust. Olukorra
teeb hullemaks, et inimesed ei ole siin autoroolis just kõige pädevamad, nii
tundub vähemalt mulle ja Kerdile. Mainiksin ka ära, et kerge alkoholijoove on
roolis lubatud, ja standard jookide arv on küll igal pool kirjas, aga
tegelikult on see piir ähmane, sest on selgemast selgem, et joobe saavutamise kiirust
mõjutavad paljud tegurid nagu väsimus, kui tühi on kõht jne.
Kohalikele ei ole see ilmselt nii suur probleem, sest nad lihtsalt ei liigu
jalgsi. Koeraomanikud peavad ennast välja vedama, aga on ka erandeid nagu meie
maja omanikud, kes lasevad enda valgekarvalise tupsununnu tagahoovi ja sellega
koerakese päevasammud piirduvad. Samas leidub linnapildis palju jalgrattureid.
Hea seegi.
Toidukultuur kui kauge planeet – siin on rahvustoiduks nagu Austraaliaski
„Fish and chips“, mis kujutab endast kalalätakat kaetud muna, nisujahu ja kurat teab veel
millega ning fritüüris tehtud friikartuleid. Eelmisel töökohas Dargavilles
kostitasid farmiomanikud meid pühapäevastel tööpäevadel enda rahvustoiduga.
Väidetavalt tellisid nad toidu parimast
kohast üle terve Dargaville (nii uskumatu kui see ka pole, aga väikese linna
kohta oli seal u 6 kala ja friika söögikohta, kus lisaks pakutakse ka pirukaid,
kohvi ja suhkrujooke), aga toit oli ikkagi maitsetu kui puukoor. Mitte et ma
puukoort söönud oleksin..aga vb on ka puukoor maitsvam hmm. Tegelikult ei olegi
kalal ja friikatel väga maitsevahet, sest kõik on küpsetatud samas õlis ning
maitsest oli tunda, et sealt on läbi käinud tuhandeid tuhandeid kartuleid ja
kalalätakaid juba mitmeid kuid.
Sellepärast ilmselt õitsevad Uus-Meremaal iga nurga peal India, Jaapani,
Hiina, Tai jne söögikohad vs kohalikud toidukultuur piirdub pubide ja
kohvikutega. Kohvi muidugi siinsetele tohutult meeldib – aga ikka selline
kolmveerand rammust piima ja sörtsuke kohvi sinna sisse. Ja ikka ühekordses
topsis, isegi kui istutakse kohvikus laua taga. Jääb mulje, et isegi vabal
päeval on kõigil nii kiire, et nad peavad kohvi panema take away topsi, sest äkki peab jooksma...või pigem ruttama kuhugi autoga,
sest jala nad väga liikuda ei armasta. Loodus siinkohal ei rõõmusta.
Fish and chips
Mürgiga pritsimine kui vaba aja veetmise viis – see jäi mulle silma juba
Dargavilles nädalavahetustel jalutades. Koduhoovides pritsisid inimesed nii
tänavaääri, peenraid ja muru seest umbrohtu. Valged plastikballoonid käes ja
nägu naerul. Puu- ja köögiviljadest ei tasu rääkidagi. Veiniistanduses töötades
tiirutavad meie kohal helikopterid, mis mägede vahel lasevad maapinnale iga
päev suures koguses mürki. Ka meie Dargaville farmer armastas seda teha, lisaks
külvas ta enda põldudele nii enda masinate kui ka väljast poolt tellitud
veoautodega väetist. Töötasime ühel hommikupoolikul põllul kui järsku läks
ümbertringi valgeks. Tuli välja, et kõrvalpõllule oli tellitud tavapärane
väetamistuur, paarkümmend meetrit meist eemal. Olime kõik šokeeritud ja
jooksime mürgipilvest välja.
Kumara teekond:
1. Kartul pannakse väetist täis mulda, kus ta ajab
maapinnale võrsed. Kartulid kaetakse plastikkilega.
2. Reavahed plastikkilede vahel pritsitakse mürgiga, et jumala eest muru ei
tungiks läbi.
3. Enne istutamist lõigatakse kumarast võrsunud taimed kartuli
lähedalt läbi ja pannakse kasti,
seejärel lendavad need kemikaali vanni, kus need saavad elujõudu, et pidada
vastu enne muda pistmist.
4. Maapind on väetatud suures koguses kemikaalidega enne taime saabumist
põllule. (kraanulid)
5. Kui taim taim istutatakse maasse siis vajab ta esmajoones vett –
kastmisvee sisse segatakse veel omakorda kemikaale, et tagada taime kindel
tärkamine elutus ja kurnatud pinnases.
6. Paari päeva pärast saabub farmer, kes traktoriga veel omakorda lisab
paraja portsu vedelaid kemikaale, et mitte mingi hinna eest ei tahaks kumarate
ligidale tulla mitte ükski loom enda putukas.
7. Peale seda kui kartul on maast võetud siis saadetakse see pakkimislattu,
kus leivad need tee kemikaalivanni, et ikka kartulike püsiks noor ja sile.
Head isu!
Plussid
Kohalikud
Inimesed on abivalmid ja enamjaolt sõbralikud (mitte muidugi nii sõbralikud
kui Austraallased), aga meil eestlastena ongi kergem hakkama saada keskmise
sõbralikkuse kui ülevoolavalt „Hi how you are doing?“ igal pool. Piinlik küll
kirjutada, aga jäime Dargaville rannas 2 korda autoga liiva sisse kinni (Kert
roolis) ja vaevalt sai mööda ehk minutike kui juba olid inimesed meid aitamas.
Kohalikud rumala võitu eestlasi
hädast välja aitamas
Kliima
Jah, siin on vahel ootamatult külm. Jah siin on vahel paganama tuuline. AGA
siin on enamuse ajast päike. On ka tavaline, et ühes päevas on 4 aastaaega.
Ilmateadet ma siin juba ammu ei usu. Kui
aus olla siis mulle selline kaootiline kliima meeldib. Austraalia palavus oli liig mis liig. Kõik sulas või kõrbes. Me pole küll siinset
südatalve tundud, aga see ei tohiks olla väga karm.
Oo imeline loodus
Kuradima kauneid kohti on siin. Kuumaveeallikad, metsad oma hiigelpuude ja
vopsakate taimedega, läbipaistva jääkülma veega jõed ja järved, kosed, võimas ookean, kus võid näha delfiine, vaalu,
hülgeid ja hiiglaslikud mäed, millest tipud on kaetud lumega. Kõik lilled ja
taimed, mida ka Eestis suvel kasvatame, vuhavad siin 10 korda võimsamini.
Kiivimaa loodus on nii mitmekülgne ja lummav. Ja muidugi erakordsed linnuliigid
ja metsas ärgates laulavad nad sulle igal hommikul kauneid viise. Ühed linnud
aga sattusid meie viha alla – Wekad.
Nimelt varastas Weka meie chillihelveste paki. Hiilides krabas ta
külmavereliselt meile väga olulise kotikese ja jooksis minema. Justnimelt jooksis,
sest Wekad on lennuvõimetud.
Varganägu
Võrratu Roys Peak-6 tunnine matk
Elatustase
Austraalias on muidugi palgad palju paremad, aga ka siin saab väga head elu
elada, kui vähegi majandada oskad. Sellepärast leidub siin palju hindusid,
hiinlasi ning saarlasi (Fiji, Sri Lanka, Vanuatu). Paljud neist on heal
elujärjel omades suurt maja ja uhket autot. Ning kõik rasked miinimumpalga tööd
teevad ära Working Holiday viisa hoidjad nagu meie.
Prügi ümbertöötlemise kunnid
Kogumiskonteinerid ja erladi prügikastid papile/paberile, klaasile jne on iga nurga peal. Samuti sorteerivad nad kodudes prügi. Tuleb neile au anda, Eesti veel nii kaugel ei ole ja recycling vajaks kõvasti arendamist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar